Helsingi idufirmade messi eel loodi 650 miljoni eurose võimekusega Põhjala investorite võrgustiku NordicBAN, mis hakkab ühendama siinse piirkonna idufirmasid ja ingelinvestoreid, et nad saaksid osa suuremast kapitalipakkumisest ja võrgustikust.
Eile kirjutasid Helsingis Skandinaavia ja Baltimaade äriinglite võrgustike juhid alla lepingule, millega loodi kogu Põhjalat hõlmav ingelinvestorite võrgustik NordicBAN. Selle liikmeteks on Põhjala riikide investorite ühendused, mida hellitavalt äriinglite võrgustikeks nimetatakse.
See otsus mõjutab eelkõige selles piirkonnas tegutsevaid idufirmasid ja investoreid, kelle võimalusi antud otsus oluliselt laiendab. Kui seni on Eesti idufirmade eestvedajad pidanud suuremate investeeringute saamiseks otsima raha välismaalt, näiteks Suurbritanniast või Ameerika Ühendriikide läänekaldal asuvast Silicon Valley’st, siis eile loodud ühendus loob ka Läänemere-äärsetes riikides võimaluse suuremaid investeeringuid saada.
Näiteks eelmisel aastal oli Eesti äriinglite võrgustiku ehk EstBAN-i liikmete investeeringumahuks 4,8 miljonit eurot, millest enamik investeeringuid jäid 50 000-200 000 euro vahemikku. Eile loodud võrgustiku investeerimisvõimekuseks peetakse u 650 miljonit eurot, millest üle poole kuulub Taani ja Rootsi investoritele. Mainitud 650 miljonit eurot pole küll fondi kujul garanteeritud, kuid nii kõrgeks võiks Põhjala äriinglite kapitalipakkumine eeldatavalt ulatuda.
EstBAN-i tegevjuhi Heidi Kakko sõnul annab uus võrgustik tänu suuremale kapitalibaasile vaieldamatult suurema võimaluse läbi lüüa. „Kui Eestist pärit rahvusvahelisele turule suunatud ettevõte, kes on piisavalt kasvupotentsiaaliga ja kellel on kohalik huvitatud investor olemas, läheb oma ärimudelit tutvustama NordicBANi investorite ette, siis on tal seal võimalus senisest palju rohkem kapitali kaasata,“ sõnas Kakko.
Kuigi üksikinvesteeringute mahtudele pole piirangut seatud, on Kakko sõnul hetkel alampiir tõmmatud saja tuhande ja investeeringulagi kahe miljoni euro kanti ühe tehingu kohta. „Nii suuri investeeringuid EstBAN-i liikmed üksikuna teha ei suuda. Isegi mitu investorit koos ehk sündikaadina investeerides oleks varases arengufaasis Eesti turult sellist raha kokku saada keeruline,“ sõnas Kakko seniste võimaluste kohta. „Seni on suurimad äriinglite tehtud investeeringud jäänud poole miljoni euro juurde,“ lisas Kakko.
Eesti äriinglite võrgustiku eestvedajate sõnul ei võimalda uus võrgustik mitte ainult Eesti idufirmadele ligipääsu teiste riikide investoritele, vaid avaramad võimalused on ka Eesti investoritel. „See tähendab, et ka Eesti äriinglid saavad ligi parimatele Norra, Soome või Rootsi startup-idele,“ sõnas Kakko.
Sama meelt on ka EstBAN-i liige ning tulevane NordicBAN juhatuse liige Marek Kiisa, kes on varasemalt tuntud ka Eesti ühe edukama idufirma GrabCAD esimese investorina. „Meie tööks ongi ehitada see kõiki Põhjala riike kattev vihmavari selliseks, et kõik investorid saaksid ühendust ja infot vahetada selles süsteemis,“ sõnas Kiisa.
Tema hinnangul ongi edaspidi kõige olulisemateks märksõnadeks senisest parem omavaheline kommunikatsioon ja juurdepääs. „Juurdepääs ingelinvestoritele, kes ei tule idufirma juurde mitte ainult rahaga, aga ka oma oskuste ja kontaktvõrgustikega,“ selgitas Kiisa. Selleks on Kiisa sõnul NordicBAN üles ehitatud viisil, kus igas riigis juhivad iga valdkonna investeeringuid (nt tarkvara, mobiil või tervisetehnoloogiad) ekspertidest kogemusega ingelinvestorid.
Marek NordicBANi paneelis eile Helsingis (foto: Sven Illing)
NordicBAN-i plussideks peab ta suuremat konkurentsi nii võrgustiku kuuluvate riikide vahel kui ka Põhjala konkurentsi teiste piirkondadega. „Ühtpidi konkureerivad riigid omavahel ideede ja kapitaliga, kuigi kapitalil ei ole kodumaad. Teisalt on investeerimise poole pealt Ameerika Ühendriigid täiesti domineeriv turg startup’ide finantseerimise vallas. Seni on Euroopas investeeritud raha ja õnnestunud projektide poolest domineerinud Põhjala riigid koos Suurbritanniaga, Prantsusmaa ja Saksamaa ees. Kiisa usub, et kui me suudame koostööd teha ja teeme seda hästi, siis meil on tunduvalt suurem võimalus õnnestuda ka globaalses konkurentsis.
Kakko sõnul jääb Eesti idufirmadele endiselt võimalus ka Silicon Valley’s õnne otsida, kuid seal tuleb lisaks suuremale kapitalipakkumisele arvestada ka oluliselt suurema konkurentsiga idufirmade seas ning varases arengufaasis on tihti koduseinte toetus väga oluline.
